Vaadates tagasi:
Meile väga meeldis seda konkursitööd teha.
Alguses oli kõige raskem välja mõelda, mis teemal ja mis töö me üldse teeme. Alustasime valimist matemaatiliste mängude loomisega LearningApis, siis mõtlesime töö teha meie kodupaiga enamlevinud lindude kohta, aga lõpuks jõudsime siiski video tegemise juurde.
Kuid algusest peale mõtlesime meist väiksematele lastele, tahtsime neile midagi õpetada.
Käpiknuku teater, kus nad saavad ise sõnad mõelda on tore mõte. Kahjuks ei jõudnud me oma videot lasteaeda proovima minna, et kas selle videoga tuleb neil mingeid mõtteid, mida need nukud seal videos võiksid rääkida. Lisasime videole juurde ikkagi ka teksti, et nad saaksid harjutada lugemist või kui nad ei oska lugeda, siis, et neil tekiks huvi, mis seal video all kirjas on.
Kõige raskem oli video loomine, sest arvestama pidi paljude erinevate asjadega: taust, kaamera paigalhoidmine, näitlejate peidusolemine.
Videole teksti juurde mõtlemine oli ka päris keeruline, sest pidime mõtlema hästi lihtsaid sõnu, mida väiksed lapsed lugeda jõuavad ja oskavad.
Me vahepeal vaidlesime päris kaua.
Kõige kergem oli vist kirjutada blogisse.
Käpiknuku teater on väga hea mõte. Kui te tulevikus koostööd lasteiaga teete, siis on lapsed sael kindlasti rõõmsad, kui teie teatrit näevad!
ReplyDeleteNukuteater on vahva ja tore asi. Vinge, et poisid just seda teevad mõeldes väiksematele lastele.Tore oli lugeda, et töö alguses oli palju erinevaid mõtteid aga lõpuks saite ühisele meelele. Vaidlused viivad alati edasi. Tublid poisid.
ReplyDelete